Pärnu kesklinna ootab uus ehituslaine

Poole aastaga on Pärnus korraga liikuma pandud rohkem kui kümme ruumi- ja taristuotsust, mis puudutavad kesklinna, jõeäärt, randa, osavaldasid ja linna tulevast turismimudelit. See ei tähenda, et kõik objektid kerkiksid korraga või et iga planeering jõuaks samal kujul ehituseni. Küll aga näitab otsuste hulk, et Pärnu linn on võtnud senisest aktiivsema rolli selles, kuidas avalik ruum, eraarendused ja liikumisvõimalused omavahel kokku sobitatakse.

Abilinnapea Robert Kiviselg kirjeldas viimast poolaastat linnaehituse vaates tavapärasest intensiivsemana. Tema sõnul on Pärnu seisnud „enneolematult suurte ruumiliste otsuste ees” ning teemade tempo ei näi raugevat.

Kesklinna ehitussurve koondub ranna ja peatänavate ümber

Kõige nähtavam muutus puudutab kesklinna ja rannapiirkonna sidet. Keskrannas käib Brackmanni hotell- ja konverentsikeskuse ehitus, mis on üks selgemaid märke sellest, et Pärnu püüab tugevdada oma positsiooni mitte ainult suvekuurordi, vaid ka konverentsi- ja aastaringse külastuslinnana.

Sama suure mõjuga on linakombinaadi kvartali, Pärnu hotelli ja Rüütli tänava ala ning Port Arturi ja Aia tänava piirkonna arendamine. Viimase puhul on kõne all ka kahe kõrghoone planeeringud. Need otsused mõjutavad tulevikus seda, kui tihedaks muutub kesklinna hoonestus, kuidas liiguvad jalakäijad ning milline jääb vanema linnaruumi ja uute mahtude tasakaal.

Linna jaoks on keskne küsimus, kas arendused toetavad toimivat tänavaruumi või lisavad survet parkimisele, liiklusele ja avalikele aladele. Allikas ei anna veel lõplikke lahendusi kõigi projektide liikluskorralduse kohta, mistõttu saab praegu rääkida suunast, mitte valmis mõjust.

Sild, Vallikäär ja Suur-Jõe tänav muudavad liikumise loogikat

Pärnu liikumisvõrgus on korraga töös mitu otsust, mille mõju ei piirdu ühe tänava või ristmikuga. Kesklinna silla hange liigub edasi, Vallikääru rekonstrueerimisega kavandatakse ka uut lavahoonet ning ettevalmistamisel on Suur-Jõe tänava ristmiku ümberehitus.

Need projektid puudutavad nii igapäevaseid autoliiklejaid kui ka jalgsi ja rattaga liikujaid. Kui kesklinna sillast kujuneb uus ühendus üle Pärnu jõe, võib see muuta koormust olemasolevatel sildadel ning avada uusi liikumissuundi kesklinna, Ülejõe ja teiste linnaosade vahel.

Koalitsioonipartnerid on heaks kiitnud ka Riia maantee peatänavaks kujundamise idee. Kavandatav suund eelistab jalakäijaid, rattureid ja ühistransporti ning näeb ette paremaid kõnni- ja rattateid ning rohkem rohelust. Raha loodetakse leida vabanenud Euroopa Liidu vahenditest, mis tähendab, et idee tegelik ulatus sõltub rahastuse ja järgmiste projekteerimisotsuste õnnestumisest.

Jõeäär ja Valgeranna annavad kuurordile uue kaardi

Pärnu jõe roll ei piirdu enam üksikute puhkealadega. Muulid on korrastatud, kavandamisel on uued slipid ja ujumiskohad ning uuritakse jõetrammi võimalust. Vana Sadama ja peagi ka Jahisadama akvatooriumid annavad ettevõtjatele selgema õigusliku ja ruumilise aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks.

See võib muuta jõeääre senisest igapäevasemaks linnaruumiks. Kui ligipääs veele, paatidele, ujumiskohtadele ja jalgteedele paraneb, ei ole jõeäär ainult vaatekoridor, vaid osa liikumisest, vaba aja veetmisest ja ettevõtlusest.

Valgeranna puhul on käivitatud parkla ja rannaala korrastamise planeering. Audru osavallas lisandub sellele mõisapargi ja sildade projekteerimine. Need otsused on kohalikele praktilised, sest puudutavad parkimist, ligipääsu, turismihooaja koormust ja ajaloolise avaliku ruumi kasutust.

Osavaldades on fookus elukeskkonnal, mitte ainult keskustel

Pärnu arengulaine ei piirdu kesklinnaga. Osavaldades kavandatakse noorperede elamualasid, täiendatakse kergliiklusteede võrku ning valmistatakse ette kohalikke objekte, mille mõju on argisem, kuid otsesem.

Paikuse osavallas on töös Paikuse kooli sööklatiiva rekonstrueerimine, lipuväljaku valmimine ja Käärasoo kergliiklustee rajamine. Samal ajal on piirkond pidanud toime tulema suurte taristutöödega, sealhulgas Sindi–Lodja silla ehituse ja Paide maantee remondiga.

Tõstamaal jätkuvad läbirääkimised kaitsetööstuspargi üle. Selle kõrval arendatakse päästekomando ja kiirabiteenuse võimekust ning korrastatakse vaatlustorne, laululava, spordiväljakut ja teisi avalikke objekte. Manija saare ühenduste ja teenuste parandamise kavas on ka hüdrokopteri soetamine.

Eelarve seab projektidele järgmise filtri

Pärnu linn kinnitab, et 2026. aasta põhieelarve võeti vastu kavakohaselt ja tänavused investeeringud on rahaliselt kaetud. 2025. aasta majandusaasta aruanne sai audiitorilt märkusteta hinnangu, võlakoormust hoitakse kontrolli all ning eelarve täitmist jälgitakse regulaarselt.

Järgmine suurem proovikivi on eelarvestrateegia aastateks 2027–2031. Seal tuleb otsustada, millised teede, hariduse, kultuuri, sotsiaalteenuste ja ettevõtluskeskkonna projektid mahuvad linna tegelike võimaluste sisse.

Sama taust puudutab haridus- ja sotsiaalvaldkonda. Ülejõele kavandatava Männipargi lasteaia- ja ujulahoone projekt on kohandatud väiksematele, 20 lapsega rühmadele. Lasteaedade toitlustuses liiguvad kuus lasteaeda oma köökide taastamise poole, esimesed neist peaksid tööle hakkama 2027. aasta alguses.

Kultuuri ja spordi poolel näeb linn hooajalisuse vähendamise ühe võtmena multihalli. Linnapea Krisel Voltenberg seob Pärnu tulevase tugevuse parema ühenduvuse, lennujaama potentsiaali, Rail Baltica, konverentsiturismi ja aastaringse sündmuspakkumisega.

Source: Parnu Linnavalitsus