Eestis anti 13 karu eriluba – mis teeb looma ohtlikuks?

Keskkonnaamet on andnud 13 eriluba karude küttimiseks. Ameti kinnitusel on see viimane abinõu, mida kasutatakse korduvate kahjustuste lõpetamiseks või olukorras, kus inimese suhtes kartmatu loom võib hakata kujutama ohtu.

Inimasulas nähtud karust või muust suurkiskjast tuleb teatada riigiinfo telefonil 1247. Karu tekitatud kahjust tuleb eraldi teada anda Keskkonnaametile, sest teatamata juhtumit ei saa arvestada võimaliku hüvitise ega küttimise eriloa kaalumisel. Kahjust teatamine ei too automaatselt kaasa küttimisluba, kuid annab ametile otsustamiseks vajaliku info.

Eriluba järgneb korduvatele konfliktidele

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul ei anta karu küttimise eriluba kergekäeliselt. Enne loa kaalumist peavad muud abinõud olema osutunud ebapiisavaks.

Üks eriloa võimalik põhjus on see, kui karu jätkab mesitarude lõhkumist vaatamata tõrjeaedadele ja peletusvahenditele ning liigub inimeste või eluhoonete vahetus läheduses. Luba võib tulla kõne alla ka siis, kui loom ei karda inimest, naaseb peletamisest hoolimata korduvalt asulasse ja võib seetõttu tekitada ohusituatsiooni.

Seega ei käsitata iga karu nägemist automaatselt ohuolukorrana. Eriloa puhul hinnatakse konkreetse konflikti korduvust, rakendatud peletusmeetmeid ja looma käitumist. Loa eesmärk ei ole tavapärane küttimine, vaid püsiva kahjustuse lõpetamine või hinnatud ohu ennetamine.

Karujaht muutus loapõhiseks

Kliimaministeerium muutis 2026. aasta aprillis jahieeskirja. Pruunkaru võib nüüd küttida ainult Keskkonnaameti eriloal ning varasema kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahihooaja asemel saab amet loa anda aasta ringi.

Iga otsust tuleb enne loa väljastamist eraldi ja põhjalikult kaaluda. Loapõhine kord võimaldab suunata küttimise piirkonda, kus kahjustused või ohuolukorrad tegelikult korduvad, ning valida selleks bioloogiliselt sobiva aja. Eriloa saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks või ohusituatsioonide ennetamiseks.

Eestis elab hinnanguliselt 1100 pruunkaru

Keskkonnaameti hinnangul läheb pruunkarude asurkonnal Eestis hästi. Populatsioon on kasvanud alates 2013. aastast ning praegu elab riigis hinnanguliselt ligikaudu 1100 karu.

Koos arvukuse kasvuga kohatakse karusid järjest sagedamini üle Eesti, sealhulgas asulates ja nende läheduses. Keskkonnaamet saab jätkuvalt teateid lõhutud silorullidest, kahjustatud mesitarudest ja hävitatud mesilasperedest.

Ameti loomakahjude statistika põhineb inimeste esitatud teadetel. Kui omanik kahjust ei teata, ei jõua juhtum statistikasse ning seda ei saa arvesse võtta kompensatsiooni maksmisel ega eriloa vajaduse hindamisel. Teated aitavad ametil näha, kas samas piirkonnas ja sama loomaga seotud konfliktid korduvad, kuid üksik teade ei tähenda iseenesest eriloa väljastamist.

Karu läheduses tuleb liikuda rahulikult

Karuga kohtudes tuleb hoida loomast eemale. Kui karu on inimest märganud, soovitab Keskkonnaamet vältida otsest silmsidet, kuid jälgida samal ajal looma liikumist ja käitumist.

Rääkida tuleks vaikselt ning hoiduda järskudest liigutustest. Loomast tuleb aeglaselt ja ettevaatlikult taganeda, jäädes näoga tema poole.

Karupoega märgates tuleb liikuda tagasi samas suunas, kust tuldi. Poegade läheduses võib viibida neid kaitsev emakaru, mistõttu ei tohi pojale läheneda. Inimasulas nähtud karust saab ööpäev läbi teada anda telefonil 1247, kust antakse esmast nõu ja edastatakse teade vajaduse korral Keskkonnaametile. Tekkinud varakahjust tuleb lisaks teatada Keskkonnaametile, et juhtum saaks ametlikult arvesse võetud.

Source: Estonian Environmental Board News