Tartu rohealade uus hooldus jagab elanike ootusi

Autor: Praakla.ee toimetus
Allikas: Tartu Linnavalitsuse 5. juuni 2026 avaldatud teade Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži magistritöö kohta.

1165 Tartu elanikku andis hinnangu sellele, kuidas linna pargid ja haljasalad on viimastel aastatel muutunud. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudengi Kärt Orase magistritöö põhjal on üldine hoiak elurikkuse suurendamise suhtes toetav, kuid nähtav muutus linnaruumis tekitab ka kõhklusi.

Tartu rohealad ei ole vastajate jaoks ainult kohad, kus korraks jalutada või istuda. Paljud kasutavad parke ja haljasalasid igapäevase liikumistee osana, mistõttu muutused muruniitmises, taimestikus ja hoolduses jõuavad kiiresti inimeste argikogemusse.

1165 vastajat sidusid rohealad igapäevase liikumisega

Küsitluse põhjal külastab enamik vastanutest Tartu parke ja haljasalasid regulaarselt. Peamiste põhjustena kerkivad esile jalutamine, liikumine ja puhkus.

See annab rohealade muutustele suurema kaalu kui tavalisel haljastusotsusel. Kui muruala niidetakse harvem või parki jäetakse kasvama kõrgem taimestik, märkab seda inimene, kes läbib sama ala tööle, kooli, poodi või koju minnes.

Uuring ei tõesta, et kõik tartlased mõtlevad rohealadest ühtemoodi. See näitab aga, et avalikud haljasalad on piisavalt tihedalt linna igapäevaellu põimitud, et nende hooldusviis mõjutab kasutusmugavust, linnapilti ja inimeste tunnetust oma kodulinnast.

Ülevaade

• Uuringus osales 1165 inimest.
• Enamik vastanutest peab Tartu rohealade elurikkuse toetamist oluliseks.
• Rohkem kui pooled leidsid, et viimaste aastate muutused on muutnud rohealad meeldivamaks.
• Kõige enam tekitasid kriitikat niitmata alad, kõrgem taimestik ja kohati ebapiisavana tajutud hooldus.
• Kliimamuutustega kohanemisel toetati enim puude istutamist, varjulisi puhkealasid ja parkimisalade haljastamist.

Vähem niitmist vajab selgemat hoolduse muljet

Kärt Orase töö toob välja vastuolu, mis on paljudes linnades tuttav: inimesed toetavad elurikkust, kuid kõik selle nähtavad vormid ei tundu neile automaatselt meeldivad. Niitmata alad ja kõrgem taimestik võivad mõnele elanikule tähendada looduslähedasemat linnaruumi, teisele aga märki sellest, et ala on hooletusse jäetud.

See erinevus ei tähenda tingimata vastuseisu elurikkusele. Pigem osutab see ootusele, et looduslähedane ala peab olema kujundatud ja hooldatud nii, et selle eesmärk oleks arusaadav. Kui servad on lohakad, käiguteed kitsenevad või ala näib juhuslik, võib ökoloogiline lahendus kaotada osa avalikust toetusest.

Magistritöö põhjal põimuvad elanike ootustes mitu eesmärki. Soovitakse rohkem loodust ja mitmekesisust, kuid samal ajal hinnatakse korrastatust, esteetikat ja mugavat kasutust. Tartu jaoks tähendab see, et rohealade uus hooldus ei saa tugineda ainult harvemale niitmisele, vaid peab looma arusaadava ruumilise terviku.

Puud ja varjualad said tugevaima toetuse

Kliimamuutustega kohanemise meetmetest kõnetasid tartlasi enim need lahendused, mille mõju on kohe tajutav. Puude istutamine, varjuliste puhkealade rajamine ja parkimisalade haljastamine annavad kuumal päeval nähtava ja tuntava tulemuse.

Sellised muudatused parandavad korraga mitut asja: linnaruumi temperatuur langeb, kõnniteed ja ootealad muutuvad talutavamaks ning avalik ruum saab juurde kohti, kus peatuda. Eriti kuumadel suvepäevadel võib varju olemasolu määrata, kas park või tänavalõik on kasutatav või pigem välditav.

Vähem toetati lahendusi, mille kasu jääb esmapilgul varjatuks. Kuivanud puidu jätmine rohealadele võib aidata elurikkust hoida, kuid kui selle eesmärki ei selgitata, võib see paista kasutajale korratusena. Just siin muutub teavitus sama praktiliseks tööriistaks kui niiduk või istutusplaan.

Tartu kogemus sõltub selgitustest ja kaasamisest

Uuringu üks selgemaid järeldusi on, et teadlikkus mõjutab hinnanguid. Paljud vastajad olid Tartu elurikkuse suurendamise tegevustega kursis, kuid leidsid, et linn võiks muudatuste põhjuseid paremini avada.

See puudutab nii väikseid silte rohealadel kui ka laiemat selgitust, miks mõnes kohas niidetakse vähem, miks jäetakse osa taimestikust kasvama või miks surnud puit võib olla elupaik. Kui elanik näeb vaid muutunud hooldust, võib ta hinnata seda vana standardi järgi. Kui ta teab eesmärki, muutub hinnang täpsemaks.

Tartu rohealade järgmine proovikivi on tasakaal: rohkem elurikkust, paremini talutav kuumus ja samal ajal avalik ruum, mis tundub kasutajale hoolitsetud. Orase magistritööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel ning töö põhjal avaldatud artikkel märgib, et kliimamuutustega kohanemine õnnestub paremini siis, kui kujundus, hooldus ja elanike kaasamine käivad koos.

Source: Tartu Linnavalitsus