Tartu mälestab juuniküüditamise ohvreid mälestustseremooniaga: key details

1. juunil tähistatakse Eestis leinapäeva, mil mälestatakse enam kui 10 000 juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu hukkunud Eesti inimesi. Tartu linn tähistab 85 aasta möödumist 1941. aasta massiküüditamisest mitmete ürituste, mälestushetkede ja kultuuriprogrammiga, kutsudes üles ka kõiki tartlasi leinalippe heiskama.

Mälestustseremoonia Rukkilille monumendi juures

Leinapäeva kesksed sündmused toimuvad Tartus 14. juunil. Kell 17 algab tseremoonia Rukkilille monumendi juures, kus esinevad kõnedega Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Piret Tarto. Mälestuspalve loeb Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Pärast kõnesid asetatakse monumendile pärjad, et avaldada austust represseeritute mälestusele.

Linnapea Urmas Klaas rõhutas, et mälestuspäev ei ole suunatud vaid 85 aasta tagustele sündmustele, vaid meenutab kõiki Nõukogude võimu poolt represseerituid. „Soov kurja teha, terveid rahvaid hävitada ja riikidelt iseseisvust võtta ei ole meie naaberriigi käitumismustrist kuhugi kadunud. Me oleme selle kurjuse olemasolu ja hävitustöö tunnistajateks tänagi. Olgu meie vastus sellele meie igapäevane iseseisvuse kindlustamine ja kõikvõimalikul moel kurjusele vastu hakkamine,“ sõnas Klaas.

Muuseumide eriprogramm ja ajalooline mälu

Tartu Linnamuuseum avab leinapäeval erandkorras KGB kongide muuseumi, mis on külastajatele avatud kell 11–17 tasuta sissepääsuga. Muuseumis saab näha Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja Läti organisatsiooni Fonds Sibīrijas Bērni koostöös valminud näitust „Siberi lapsed“. Ekspositsioon annab ülevaate 1941. aastal küüditatud Läti laste saatusest, pakkudes võimalust süveneda ühe põlvkonna traumaatilisse kogemusse.

Lisaks on Eesti Rahva Muuseumis kuni 14. juunini avatud näitus „Siberi kasetohukirjad“, mis toob vaatajateni Tukumsi muuseumi kogudest pärit ajaloolised dokumendid. Need kasetohule kirjutatud sõnumid on unikaalsed ajalooallikad, mis peegeldavad küüditatute igatsust ja vastupanu äärmuslikes tingimustes.

Brahmsi reekviem ja leinapäeva tähendus

Kultuuriprogrammi raames toob Kammerkoor Kolm Lindu 14. juunil kell 18 Tartu Pauluse kirikusse Iain Farringtoni loodud Brahmsi reekviemi uue versiooni Eesti esmaettekande. Teose kannavad ette kammerorkester ja solistid Pirjo Jonas ning Simo Breede, dirigendiks on Kärolin Tuisk. Kontsert pakub muusikalist ruumi leinaks ja järelemõtlemiseks.

1. juunil 1941. aastal alanud massiküüditamine oli osa Nõukogude Liidu julgeolekuasutuste plaanist purustada Eesti ühiskonna struktuur ja hävitada rahvuslik eliit. 85 aastat hiljem on mälestuspäeva tähendus muutunud aktuaalsemaks kui kunagi varem, rõhutades ajaloolise mälu säilitamise vajadust tänapäeva julgeolekuolukorras. Tartu linnavalitsus palub kõigil tartlastel 14. juunil heisata leinalipud, et ühiselt austada ohvrite mälestust.

Source: Tartu Linnavalitsus