Salmonelloos viis Eestis kaks kolmest haigestunust haiglasse

1. aastal registreeriti Eestis 113 salmonelloosijuhtu ning 75 haigestunut vajas haiglaravi. Seega sattus haiglasse ligikaudu kaks kolmandikku teadaolevatest juhtudest. Terviseameti andmed näitavad, et salmonelloos võib olla märksa raskem kui mööduv kõhuhäda.

Nakkus levib enamasti saastunud toidu, vee või käte kaudu. Riski vähendavad käte ja tööpindade pesemine, toore toidu hoidmine valmistoidust lahus ning kuumtöötlemist vajava toidu korralik läbiküpsetamine.

75 haiglaravijuhtu näitavad haiguse võimalikku raskust

Salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonna bakterid. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein rõhutas, et tugev kõhulahtisus ja oksendamine võivad tekitada raske vedelikupuuduse ning viia haiglaravini. Raske haiguskulg võib tabada ka noort ja seni tervet inimest.

Eestis registreeriti 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu. Seda arvu tuleb tõlgendada täpselt: nakkusega seotud surm ei tähenda alati, et salmonelloos oli inimese ainus surmapõhjus. Nakkus võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud teguritest.

Vedelikupuudusest sepsise ja liigesepõletikuni

Salmonelloosi vahetud vaevused on tugev kõhulahtisus ja oksendamine, millega võivad kaasneda palavik, nõrkus ja kiiresti halvenev enesetunne. Kõige otsesem oht on vedelikupuudus, eriti siis, kui oksendamise tõttu ei püsi jook organismis.

Mõnel juhul liigub nakkus soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse. Selle tagajärjel võib tekkida eluohtlik sepsis. Harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

Väikesel osal haigestunutest võib pärast nakkust kujuneda reaktiivne artriit, mis põhjustab liigesevalu ja -põletikku. Vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.

Külmutamine ei tee saastunud toitu tingimata ohutuks

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Kadi Karmen Kaldma sõnul seostatakse salmonelloosi sagedamini toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha, munade, pastöriseerimata piima ja neist valmistatud toodetega. Salmonella võib sattuda ka taimsele toidule: puu- ja köögiviljad võivad saastuda vee, mulla või töötlemise kaudu.

Külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, kuid ei pruugi neid hävitada. Ka kuivatamine ei muuda saastunud toitu alati ohutuks. Seetõttu tuleb järgida viit põhireeglit:

• pese käed ja tööpinnad hoolikalt;
• hoia toores toit valmistoidust lahus ning kasuta erinevaid lõikelaudu ja nuge;
• kasuta puhast vett ja värsket toorainet;
• kuumuta kuumtöötlemist vajav toit korralikult läbi;
• säilita toitu ohutul temperatuuril ja järgi pakendil olevaid juhiseid.

Puu- ja köögiviljad tuleb enne söömist pesta. Reisides tasub kasutada ohutut joogivett, hoolitseda kätehügieeni eest ning eelistada korralikult kuumutatud toitu, sest osa Eestis registreeritud salmonelloosijuhtudest on igal aastal seotud välisreisidega.

Need sümptomid nõuavad ühendust arstiga

Perearstiga tuleb ühendust võtta või helistada perearsti nõuandeliinile 1220, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge või enesetunne halveneb kiiresti.

Abi tuleb küsida ka siis, kui vedelik ei püsi sees või ilmnevad vedelikupuuduse tunnused: vähene urineerimine, kuiv suu, tugev nõrkus, pearinglus või loidus. Arstiga ühenduse võtmiseks on madalam lävend juhul, kui haigestunu on väikelaps, eakas, rase või nõrgenenud immuunsusega.

Teadvushäire, minestamise, hingamisraskuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News