Tulemusi ei leitud
Punane avariinupp hoiatuseks enne üleriigilist kriisiõppust Maardus.

Maardu valmistub üleriigiliseks kriisiõppuseks ILVES 2026: practical information

  1. ja 11. juunil viib Maardu linnavalitsus läbi ulatusliku kriisiõppuse ILVES 2026, mille eesmärk on testida linna valmisolekut hädaolukordades toime tulla. Riigikantselei koordineeritav suurõppus keskendub koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ja elutähtsate teenuste osutajate vahel.

Muudatused linnaametnike töös ja asjaajamises

Õppuse ajal harjutab Maardu linnavalitsus kriisistaabi tööd, mis tähendab, et osa ametnikke on hõivatud harjutusülesannetega. Linnaelanikel ja koostööpartneritel tuleb arvestada, et 10. ja 11. juunil võib ametnike vastamine e-kirjadele ja telefonikõnedele tavapärasest kauem aega võtta. Palume elanikelt mõistvat suhtumist asjaajamise võimaliku aeglustumise korral.

Ohuteavitussüsteemi EE-ALARM testimine

Kolmapäeval, 10. juunil toimub üleriigiline ohuteavitussüsteemi kontroll. Ajavahemikus kell 15.00–15.10 käivitab Päästeamet üle Eesti sireenivõrgustiku, millega kaasneb tegelik häiresignaal. Teavitused jõuavad elanikeni ka mobiilirakenduste Eesti äpp ja Ole valmis! kaudu ning ERR-i kanalite vahendusel. Kesknädalal saadetakse elanikele mobiiltelefonidele ka testist teavitav SMS-sõnum.

Maardu valmistub üleriigiliseks kriisiõppuseks ILVES 2026: practical information

Elanike valmisolek kriisiolukordades

Kuigi tegemist on planeeritud õppusega ja vahetut ohtu elanikele ei ole, on see sobiv hetk oma koduse valmisoleku kontrollimiseks. Soovitame elanikel läbi mõelda pere suhtluskanalid kriisi ajal, usaldusväärse infoallikate kättesaadavuse ning koduste varude olemasolu. Rohkem infot õppuse eesmärkide kohta leiab Riigikantselei veebilehelt.

Maardu valmistub üleriigiliseks kriisiõppuseks ILVES 2026: practical information

Source: Maardu Linnavalitsus

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Kadri Tamm

Kadri Tamm

Autor

Kadri Tamm on elustiili ja tarbijakäitumise vanemanalüütik, kellel on enam kui 12-aastane kogemus Eesti ja Põhjamaade heaolutrendide uurimisel. Ta on spetsialiseerunud jätkusuutlikule tarbimisele, elukvaliteedi mõõtmisele ja kaasaegsele elukorraldusele. Oma igapäevatöös toetub Kadri rangetele andmeanalüüsi meetoditele ja sotsioloogilistele uuringutele, rakendades iga avaldatud trendiülevaate puhul põhjalikku algallikate faktikontrolli. Tema ekspertiis aitab lahti mõtestada, kuidas makromajanduslikud muutused mõjutavad inimeste igapäevaseid valikuid ja elustiili.

Veel lugusid