Kose surmaga lõppenud tulistamises kuritegu ei leitud

Politsei sisekontroll ei tuvastanud Kose vallas 29. märtsil surmaga lõppenud teenistusrelva kasutamist uurides politseiametniku tegevuses kuritegu. Kogutud tõendite järgi tegutses ametnik õiguspäraselt ning Põhja prefektuur lõpetas kriminaalmenetluse prokuratuuri loal, teatas Politsei- ja Piirivalveamet 24. juulil 2026.

See on juhtumi uusim ametlik areng. Kui märtsis oli teada, et relvastatud mees suri politsei tulistamise tagajärjel, siis nüüdseks on sisekontrolli ja prokuratuuri juhitud menetluses hinnatud nii vastasseisu kulgu kui ka ametniku otsust kasutada vahetu ohu tõrjumiseks teenistusrelva.

Väljakutse algas teatega ettearvamatult käituvast mehest

Häirekeskusele teatati 29. märtsil, et Kose vallas käitub 65-aastane mees ettearvamatult ning helistaja tunneb tema ees hirmu. Sündmuskohale jõudnud politseipatrull tuvastas, et mehel oli käes jahipüss.

Politseinikud andsid talle korduvalt korralduse relv maha panna, kuid mees korraldusi ei täitnud. Patrull hakkas maja ümber perimeetrit paika seadma, et relvastatud inimesega seotud ohtu piirata.

Ühel ümber maja liikunud politseinikul tekkis mehega ootamatu kontakt. Ametnik kordas korraldust jahipüss maha panna, kuid mees ei teinud seda ja suunas relva politseiniku poole. Seejärel kasutas ametnik teenistusrelva, tulistades ohu neutraliseerimiseks mehe suunas. Mees suri sündmuskohal.

Uurimine keskendus tulistamise täpsetele asjaoludele

PPA sisekontroll alustas kriminaalmenetlust, sest teenistusrelva kasutamine oli lõppenud inimese surmaga. Menetluse eesmärk oli kontrollida, kas politseinik järgis juhtumit lahendades seaduse nõudeid ja kas relva kasutamine oli tekkinud olukorras õiguspärane.

Uurimise käigus vesteldi sündmuskohal viibinud tunnistajate, hukkunu lähedaste ja juhtumit lahendanud politseinikega. Sisekontrollibüroo juht Kaido Kõplas ütles, et kogutud materjali põhjal tegutses ametnik oma väljaõppe kohaselt.

PPA selgituse järgi pidi politseinik otsustama nähtava ohu põhjal. Vastasseisu hetkel ei olnud ametnikul võimalik kindlalt teada, kas jahipüss oli laetud või millised olid seda hoidnud mehe edasised kavatsused. Politsei lähtus seetõttu asjaolust, et inimese käes oli surmava jõuga relv.

Teenistusrelva kasutamine hinnati seaduslikuks

Menetlust juhtinud prokurör Diana Helila märkis, et inimese hukkumisega lõppenud teenistusrelva kasutamine nõuab igakülgset ja tõenditel põhinevat kontrolli. Uurimisel ei ilmnenud, et politseiametnik oleks toime pannud kuriteo.

Järelduse seisukohalt oli määrav sündmuste järjestus: mees eiras korduvaid korraldusi relv maha panna ning suunas jahipüssi politseiniku poole. Teenistusrelva kasutamist hinnati seega reageeringuks vahetule relvastatud ohule, mitte põhjendamatuks jõukasutuseks.

Õiguspärasuse hinnang puudutab ametniku tegevust konkreetses vastasseisus ja tugineb menetluses kogutud tõenditele. PPA tunnistas samal ajal juhtumi ränka mõju hukkunu lähedastele. Kõplase sõnul ei korva uurimise tulemus nende kaotusvalu, kuid põhjalike ja usaldusväärsete vastuste saamine oli vajalik nii lähedastele kui ka avalikkusele.

Menetlus lõpetati prokuratuuri loal

Kriminaalmenetluse viis läbi PPA sisekontroll ja seda juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur. Põhja prefektuur lõpetas menetluse prokuratuuri loal, sest tõendid ei viidanud ühegi kuriteo toimepanemisele politseiametniku poolt.

PPA 24. juuli teate järgi on teenistusrelva kasutamise ametlik kontroll sellega lõpetatud. Teates ei nimetatud edasisi menetlustoiminguid ega järgmist uurimisega seotud tähtaega.

Source: Estonian Police and Border Guard News