Kaitseväelased ja tehnika osalemas taktikalises kriisiõppuses avatud maastikul Eestis.

Kohtla-Järve ja Eesti valmistuvad kriisiõppuseks ILVES 2026

Riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös alanud laiaulatuslik kriisiõppus ILVES 2026 koondab sel nädalal ligi 150 organisatsiooni, et harjutada Eesti ühiskonna vastupanuvõimet keerukatele mittesõjalistele rünnakutele. Õppuse ametliku stardipaugu andis peaminister Kristen Michal, kes käivitas Lihulas simuleeritud kortermaja plahvatuse stsenaariumi abil ulatusliku varingupääste operatsiooni. Tegemist on ühe Eesti ajaloo suurima kriisiõppusega, mille ettevalmistus on kestnud ligi aasta.

Riiklik valmisolek ja koostöö harjutused

Peaminister Kristen Michali sõnul on õppuse keskne eesmärk suurendada riigi, kohalike omavalitsuste ja elutähtsate teenuste pakkujate valmisolekut olukordadeks, kus avalikku korda ja ühiskonna toimepidevust püütakse sihipäraselt häirida. Stsenaariumi kohaselt on ohtudeks nii tehnoloogilised riskid ja loodusõnnetused kui ka teadlikud mõjutustegevused, millega vaenulikud osapooled võivad püüda tekitada hirmu, segadust ja ebakindlust.

Kohtla-Järve ja Eesti valmistuvad kriisiõppuseks ILVES 2026

Õppuse käigus testitakse, kuidas erinevad ametkonnad ja erasektori partnerid suudavad kriisiolukorras oma rolle täita, infot vahetada ning ressursse koordineerida. Riigikantselei ja Siseministeeriumi eestvedamisel toimuv õppus rõhutab, et kriisideks valmisolek on kogu ühiskonna ühine ülesanne, mis nõuab järjepidevat praktilist harjutamist.

Kohtla-Järve ja Eesti valmistuvad kriisiõppuseks ILVES 2026

Varingupääste ja operatiivne reageerimine

Õppuse avahetus keskendus Päästeameti võimekusele reageerida keerukatele varingutele. Lihulas toimunud simulatsioon, kus kasutati tegelikku lammutamisele määratud hoonet, võimaldas päästemeeskondadel harjutada kannatanute otsimist, lokaliseerimist ja evakueerimist reaalsetes tingimustes.

Kohtla-Järve ja Eesti valmistuvad kriisiõppuseks ILVES 2026

Juhtimiskeskus jälgis operatsiooni käiku droonikaadrite ja reaalajas edastatava info põhjal, mis võimaldas peaministril hinnata 112 hädaabinumbri kaudu algatatud ressursside koordineerimist. Pärast õppuse lõppu lammutab Päästeamet hoone täielikult, puhastades seeläbi ühtlasi kohaliku linnaruumi. See praktiline komponent annab väärtuslikku tagasisidet päästetööde kiiruse ja logistilise võimekuse kohta.

Avalik ruum ja elanike teavitamine

Õppuse põhinädal kestab 8. kuni 12. juunini ning selle vältel võib avalikkus märgata tavapärasest tihedamat ametkondade liikumist, operatiivtehnikat ja õppusega seotud teavitusi. Ametkonnad rõhutavad, et ILVES 2026 on pikalt ette planeeritud ning see ei viita otsesele ohule ega ohu suurenemisele.

Kõikides paikades, kus õppus jõuab avalikku ruumi, tagatakse elanike ohutus ning vajadusel edastatakse täiendavaid juhiseid. Elanikel soovitatakse jälgida ametlikku kriisiinfot, et olla kursis võimalike muudatustega igapäevases elukorralduses. Ametlikku teavet õppuse käigu kohta jagatakse jooksvalt veebilehel kriis.ee.

Kasulikud detailid

  • Õppuse ulatus: Ligikaudu 150 organisatsiooni, sealhulgas riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad ja kodanikuühendused.
  • Fookus: Mittesõjalised rünnakud, infooperatsioonid, massikorratused ja elutähtsate teenuste toimepidevus.
  • Eesmärk: Kiire ja koordineeritud reageerimine, usaldusväärse info jagamine ning avaliku korra tagamine.
  • Teavitamine: Elanikke teavitatakse eelnevalt kõikidest avalikus ruumis toimuvatest tegevustest.

Source: Kohtla-Jarve Linnavalitsus

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Maarika Tamm

Maarika Tamm

Maarika Tamm jälgib Narva linnaelu, kohalikke otsuseid ja kogukonna jaoks olulisi teemasid. Ta keskendub avaliku huvi küsimustele, eelarve- ja planeeringuotsustele, haridusele ning linnaruumi muutustele. Tema tööviis põhineb algallikate kontrollimisel, ametlike teadete võrdlemisel kohalike elanike kogemustega ja selgel, arusaadaval uudiskeelel

Veel lugusid